Reede, viimane päev Vigis.

VELVE

Tänane viimane päev oli täiesti ootamatu.
Sisenesin maija, kõlas rõõmus jutt, ja... Seal ei olnud enam pikka söögilauda, vaid oli kaks eraldi lauda.
Eile õhtul olla vanad läinud riidu.
Laudade paigutus oli:)
Peter, Tove, Ruth pluss personal.
Selma, Gethe, Knud, Arne pluss mina.
Läksin Grethet vaatama. Ta oli püüdnud istuma tõusta, aga väsis ära. Aitasin ta istuma. Tema kukkumisest pähe tulnud muhk on naljakalt verevalumina kaelale valgunud.
Ta tuli hommikusöögilauda ja imestas, mis siin on toimunud. Selma istus ühes lauaotsas, Grethe teises. Selline paigutus Grethele ei sobinud. Ta paigutas sildid ringi. See meeldis ka Selmale.
Täna oli taas meesteklubi ehk siis piljardi päev.
Knud tuli ja Arne ka. Arne sai jutustada oma elust ja tegemistest... oli rõõmus. Tal on ka mäluga probleemid, ei tea, kus kodu on (uus kodu).
Piljardist tagasi viisin Selma jalutama. Õue jõudes näen Grethe istub teise maja ääres õues. Mind nähes hakkas ennast püsti ajama. Ütlesin, et tulen kohe, jalutan vaid Selmaga väikese ringi. Kes Grethe sinna viis... ei tea.., majast tuli üks korviga naine, ütles, et tema nüüd läheb koju???
Sain Grethe tervelt ja elusalt tuppa:}}}}
Lõunasöök möödus rahulikult ja rõõmsas meeleolus.
Aga siis... läksin toidukäru ära viima, Ruth õues uksetaga. Üks king jalas, teises ainult sokk. Tegin ukse lahti, tuli tuppa ja leppis ainult minuga. Läksime tuppa. Istusime, joime mahla, laksime Selma juurde istuma. Kõige naljakam, näitas tänasele toredale hooldajale keelt, see on üks nõme tegelane...
Selline töine, aga tore oli minu tänane päev.
Koju jõudes pean maija F kaardi saatma, Selmale eraldi.

ENE-LY

Viimane praktika päev. Veidi naljakas tunne oli sees. Hommikul nagu ikka istus Bodil nagu viis kopikat hommikusöögilauas. Tema on kõigist kõige krapsakam ja varasem.
Ühel hetkel kuulsin, et Biethe hüüab-tõttan tema juurde. Ta oli täna kuidagi õnnetu olemisega. Rääkis, et olnud halvasti maganud. Annete tuli, et teda abistada.
Biethe nuttis ja karjus täna valjusti-ta oli täiesti endast väljas. Nii kurb.
Kuna Biethega jalutamisest ei tulnud midagi välja, siis sõitsime bussiga koos Birgiti ja Bodiliga kauneid õuevaase vaatama (mida plaanitakse osta maja ukse ette).

Tagasi jõudes istusid prouad päikesevanni võtma. Birthe meeleolu oli ka tunduvalt paranenud.

Lõunasöök: kartulisalat punase pika viineritaolise vorstiga. Magustoiduks imeline kreem....

Lõunalauas teatas Annette, et mul on täna viimane praktikapäev ja ulatas kingipakikese, milles oli Kay Bojeseni puust soldat - kõik prouad ohhetasid. Jagasin kõigile ka omapoolseid meeneid ja šokolaade. Meeleolu läks päris kurvaks - pisargi tuli lausa silma. Selle peale kargas Bodil kohe söögilauast püsti ja tuli mind kõvasti kallistama. Tõesti oli raske lahkuda. Kõik minu maja töötajad ja elanikud olid ääretult sümpaatsed. Kogu õhustik oli hooliv ja sõbralik.

 Ja väga palju on meil eestlastel taanlastelt õppida. 

Lahkusin soldat kaenlas ja kurbusetunne südames. Õnneks siras päike ja ees ootab Kopenhagen.