Neljapäev, üheteistkümnes päev

VELVE

Täna hommikul oli lumi maas!
Hommikulauas oli lisaks Grethele, Selmale ja Knudile ka Tove.
Knudi huvitas taas, mis täna plaanis on. Mina ei saanud loomulikult aru, mis plaanis kirjas on. Ega hooldaja Anettegi hästi teadnud. Rahustasime Knudi maha, et läheme koos Selmaga kell 10.00 suurde maija vaatama, mis täna toimub.
Anettel oli täna taas Karlo kaasas (armas must nässakas).
Anette läks Peteriga tegelema, võttis Karlo kaasa, see muutus rahutuks, tahtis välja.
Grethe täna jalutama tulla ei soovinud ka Selma oli kahevahel. Võtsin siis Karlo ja viisin välja, enne käisin vaatamas, kas järsku D majast soovib keegi jalutama tulla. Seal valitses täielik vaikus, ainult üks püksata tädi oli liikvel.
Läksin Karloga valja, tema tegi hädad ara. Selma nägi meid aknast ja soovis siiski õue tulla. Jalutasime päris suure ringi.
Teel maija kohtasime tegevusjuhendajat, potid kaenlas. Uurisime, mis teoksil Tulemas oli munade kaunistamine E majas.
Viisin Selma tuppa, otsisin Knudi üles ja läksime E maija vaatama, mis toimub.
Inimesed istusid ümber laua, laual olid munad, värsked lilled ja pitsi, võrgutükid.
Panime lille vastu muna (munad olid keedetud), võrgu ümber ja pealt kummiga kokku, siis potti sibulakoorte sekka keema. Küll tulid kenad munad!
Läksime lõunale. Selma oli segaduses, kus kodu on. Rahustasin teda, mina ju tean.
Lõuna serveerisin Selmale, Grethele, Knudile ja Tovele. Anette läks ja toitis Peterit, kes täna välja ei tulnud.
Ruthil oli taas raske päev, paar korda suutis ta üksi õue minna. Isegi Knud sai lõpuks aru, et temaga peab hoolas olema.
Ime Ruthiga oli siis, kui Karlo oli tema rulaatori, ei mingit kurjust ega pahandamist, armas tore inimene, kes nunnutab koera. Imeline koerateraapia mõju.

Tana lõppes remont esimeses toas. Tegu on täieliku remondiga, puitpõrand lihviti, lakiti, seinad varviti... isegi ukselukk vahetati. Tuba on märgistatud uue nimega...