Pärast hommikusööki oli minu rõõmurullidel (Birgitil ja Bodilil) samuti ettenähtud võimlemise tund ja peale seda kohvik ning muinasjuttude ettelugemine - sellest kirjutas Velve eespool.
Lisaksin ainult seda, et võimlemise harjutused olid väga head (venitused ja harjutused palliga) - tegime neid harjutusi ise ka aktiivselt kaasa. Ja antud võimlemise tund kestis ikka pea tunni ning peale seda oli veel trepist edasi-tagasi kõndimine. Endalgi võttis võhma välja. Uskumatult tihe ja pikk treeningtund ja kõik vanakesed vihtusid kaasa teha - muidugi igaüks omamoodi.
Treeningult tagasijõudes oli kohe lõunasöök. Täna oli lõunasöögiks Taani traditsiooniline supp - riisitaolised terad ja ananassitükid sees. Pooled keeldusid suppi söömast. Mina proovisin küll suure huviga-kas ta nüüd maitses? Seejärel oli kartul ja kanakaste. Lõunalauas löödi veeklaase kokku ja hõigati kelmikalt "skool".
Ühel hetkel avastasin, et minu näolihased on permanentselt naeratusasendis :) - teisiti vist sellises asutuses olla ei saakski.
Täna oli veel üks tore kohtumine. Nimelt tutvusin Hanne (raskelt parkinsoni põdev ilus vanaproua) kauni tütrega. Tütar rääkis, et ema on terve elu olnud väga rõõmsameelne ja positiivne ning isegi nüüd haiguse viimases staadiumis on ta nägu kogu aeg naerusuine ja silmad säravad. Rääkisin tütrele, et sain tema emaga rääkida inglise keeles, mille peale oli tütar imestunud, et ema üldse inglise keelt oskab.
Tööpäeva lõppedes sõitsime rongiga Vig-st Nykobingi.
Koju jõudsime peaaegu pimedas:)
Vahva päev oli:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar